|
Tunnistan, et ei süüvinud omal ajal president meri eestvedamisel kommunistide kuritegusid paljastanud "Valge raamat"usse kui olin silmanud, keda seal ei mainita. Juhan Smuuli paljastava dokumendi ilmumine tõukas huvituma ja nüüd loen akadeemikuks tõstetud Marek Tamme heietusi EPList (25.mai), et 1949 küüditati 20702 ja küüditajaid olla olnud 3053 rahvapataljonlast ja 9375 parteiaktivisti ja kolhoosnikut. Kuna "jõud" olla olnud võrdsed, siis on vastutusele võetud vaid 8 küüditajat. Rabav ja oma rahva olemust moonutav jutt, mis eirab totalitaarses ühiskonnas ja just okupeeritud riigis kehtinud hierarhiat ja süsteemi toimimisest. Pealegi on igas ühiskonnas ka oma maniakid, kelle kadedusest motiveeritud alatusi on võimurid alati ära kasutanud ja kes kasutatud jaotuse juures - kõik parteiaktivistid ja kõik kolhoosnikud - jäetakse osavalt varju samas kui kõik teised kollektiivselt süüdlaseks tehakse. Minu kodukülas Vandus Kadrina külje all küüditati vist 5 peret (pääsesin vennaga tänu vanaemale, kes püssimeeste vahel äraviidult korrutas, et on Vene-Jaapani sõjas osalenu lesk) ja kõik nad on pärast kinnitanud, et kurja juureks oli parteilane Aino K, kes lihtsalt ei seedinud, et teised elasid paremini. Seega tuleks esmalt vastutusele võtta küüditatavate nimekirjade koostajad ja alles viimases järjekorras - kui üldse - samal päeval toimetanud 20 smuuli-varrandit, kel hoidsid silma peal võõrad püssimehed. Tulemuseks kohe kindlasti kordades väiksem tegelike küüditajate arv. Samas tuleks rääkida ka hilisema aja küüditajatest, keda saab pidada tänase tühistamiskultuuri rajajateks. On ikka ilmselt eriline rõõm, kui saad konkurendi nähtamatuks-olematuks teha. Alanud tele-ajastu seda lubas ja pean silmas meest, - kel oli ka vastav ülemus -, kes 1980ndatel kõrvaldas teisi teleekraanilt karistustega 1 kuu ekraanikeeldu, 3 kuud ja pool aastat. Kõik teadsid seda märatsemist ja kõik vaikisid, sest mees esindas EKP keskkomiteed. Hiljem hakati tehtut varjama sellega, et kõigis ETV ajalugu puudutavates trükistes kadus lihtsalt üks nimi ära ja kollektiivse ringkaitse tunnuseks said vastastikku jagatavad tiitlid "telelegend". Kõik on legendid ja ühte tippu lihtsalt ei ole, sest see andis kõigile võimaluse tõusta ühe koha võrra tabelites. Kas tõesti suur ja igavene võit väikse rahva jaoks või alustame tehtu ümberhindamist 1949. aastast peale? |